Supermarketid: puu- ja köögiviljade ühekordsed plastmaterjalid on muutumas üha laiemaks
Supermarketid: puu- ja köögiviljade ühekordsed plastmaterjalid on muutumas üha laiemaks

Video: Supermarketid: puu- ja köögiviljade ühekordsed plastmaterjalid on muutumas üha laiemaks

Video: Supermarketid: puu- ja köögiviljade ühekordsed plastmaterjalid on muutumas üha laiemaks
Video: KAITSE KESKKONDA / KASUTA ÖKOLOOGILISI TAASKASUTATAVAID VÕRKOTTE / MÜÜMISE 2024, Märts
Anonim

Aastal supermarketid seal ühekordselt kasutatav plast puu- ja köögiviljade jaoks on üha laiemalt levinud. Ja seda hoolimata asjaolust, et keskkonnakahju põhjustatud plastikust ja sellest, et nende plastide kasutamine maksab palju rohkem, hinnanguliselt + 43%. Just PlasticsEurope pakub meile rohkem andmeid: 39,7% kogu plastinõudlusest pärineb pakenditest, mis on peamiselt supermarketite puu- ja köögiviljade osakonnas. Ja ka mahetoidul ei jää see protsent mööda.

Viimasega võrreldes kulutasid tarbijad kasutusvalmis pakendile 3,2% rohkem ja hulgitoodetele, ilma plastpakendita, 4% vähem. See seletab, miks paljud sektori ettevõtted ei soovi oma harjumusi muuta: just tarbijad ei soovi esmalt osta hulgitooteid, vaid eelistavad pakendatud tooteid.

Ükskõik kui väga soovite keskkonda kaitsta, on see vaieldamatu tarbijad armastavad puu- ja köögivilja valmispakke: ühelt poolt säästavad aega, teisalt tunduvad turvalisemad. Greenpeace juhib aga tähelepanu, et selle mugavuse eest ei maksa mitte niivõrd meie rahakott, vaid keskkond.

Todise puu- ja juurviljade osakonna juhataja Pietro Fiore selgitas Il Fatto Quotidianole, et isegi kui suurem osa müügist tehakse lahtiste toodetega, siis just pakendatud kauba sektoris on ostmine kasvanud. Ja nii Pietro Fiore kui ka Coop Italia kvaliteedidirektor Renata Pascarelli usuvad, et on kaks peamist põhjust, miks tarbijad oma harjumusi ei muuda:

  1. pakendatud toodete ostmine kliendid ostavad kiiremini
  2. pakendatud puu- ja köögiviljad väldivad teistega manipuleerimist, mis põhjustavad toote kiiremat riknemist ja tagavad suurem hügieen kuna pakendatud toodet ei saanud teised käed puudutada

Pascarelli usub, et plastikut ei tohiks siiski demoniseerida. Selle asemel, et otsida iga hinna eest plastivaba, on parem valida monomaterjalid või bioplastid, mida on lihtsam taaskasutada. Peab siis ka ütlema, et poekottide minimaks on toonud kaasa selle, et paljud kliendid eelistasid eelistada pakendatud toiduaineid, mitte hulgi, millele on lisatasu eest lisatud kott.

Lisaks Greenpeace'ile paluvad seda mitmed ühendused kõrvaldada mittevajalikud pakendid. Kummaline tõsiasi puudutab aga eelkõige Mahetooted, mis on keskkonnasäästlikkuse sümbol, kuid mis on ka pakendatud plastikusse – ainesse, mis aitab kaasa keskkonna kahjustamisele. Siin seisneb probleem sertifitseerimise vajaduses ja selles, et tarbijal oleks lihtne vahet teha mahetootel klassikalisest. Tulevikutrend on see, et supermarketites leitakse üha rohkem mahetoitu, kuid mitte kõik ettevõtted ei tegele pakenditeemaga sama tähelepanuga.

Näiteks Todisel on paberpakendite liin, Coopil aga kompostitavad bioplastkotid. Kuid ka Greenpeace'ile viimane ei meeldi: kompostitav bioplast pärineb maisist või suhkruroost, seega intensiivpõllumajandusest, mis röövib metsadelt ruumi. Ja isegi kui need on määratletud kui "bioplast", ei tähenda see, et neid võib keskkonda jätta: nad biolagunevad ainult siis, kui satuvad vastavatesse kompostimisjaamadesse, vastasel juhul saastavad nad keskkonda sama palju kui teised.

Soovitan: