
Florida osariigi Miamist pärit silmaarst Henry Vasquez kaebab kohtusse AB-InBev, rahvusvaheline õllegigant, mis sündis hiljuti Anheuser-Buschi ja SABMilleri ühinemisel.
Põhjus on ainulaadne: silt Leffe, mis on üks AB-InBevi portfellis olevatest kaubamärkidest, pani ta uskuma, et Belgia õlut valmistati kloostris, mitte aga pruulitud ja villitud, nagu tegelikult, samas suures ettevõttes Stella Artois, teine AB-le kuuluv InBev.
Tähelepanu, pealtnäha tundub see ekstravagantne või ebaoluline uudis. Mitte nii stsenaariumide puhul, mida see esile kutsub: ühishagi, mis võiks viimase 4 aasta jooksul huvitada kõiki, kes on Ameerika Ühendriikides Leffe'i joonud.
Ta määratleb end kui trappisti, keda ei tohi segi ajada kloostriga (muide, siin on 10 suurepärast kloostritoodet, kui teile see žanr meeldib), õllega, mis peegeldab mõningaid reegleid: seda pruulitakse trappistide kloostri seinte vahel, trappisti munkade poolt või nende kontrolli all. Õlletehas ei peaks tegelema kasumiga; tulu kasutatakse munkade ülalpidamiseks ja hoonete ülalpidamiseks, ülejäänud osa aga sotsiaalseteks ja heategevuslikel eesmärkidel.
Kohtuprotsessi uurimisel räägitakse avalikult eksitavast reklaamist, kuna õlut reklaamitakse kui "Belgia munkade poolt pruulitud ja täiustatud" 1240. aastal ning see on jõudnud meieni läbi "750-aastase Belgia traditsiooni". Eksitav oleks ka sildil reprodutseeritud kloostri kellatorn, kus ei mainita Belgias Leuvenis asuvat tootmisettevõtet.
Viidatud on ka Leffe retsepti hälliks märgitud kloostri ajalugu, mis oli õlle saladuse hoidja aastast 1250 kuni tänapäevani. Tegelikkuses oleks Abbaye de Leffe, märgitud klooster, hävinud 1794. aastal Prantsuse revolutsiooni ajal tulekahjus.
Praegu on ainult 12 trappisti õlut: nende hulgas Belgia Orval ja Westvleteren (selle XII peetakse maailma parimate hulka) ning Hollandi Trappe.
Viimane kronoloogilises järjekorras on itaalia keel ja pärineb Tre Fontane'i kloostrist, mis asub Rooma lähedal. Tippkääritusega õlu kokkutõmbavate eukalüpti nootidega.